Millal beebit pildistada: fotosessioon 4-, 6-, 9- või 11-kuuse beebiga

Millal beebit pildistada – kas neljakuuselt, pooleaastaselt, siis, kui ta on õppinud istuma, või hoopis vahetult enne esimest sünnipäeva?

Seda küsivad lapsevanemad minult päris sageli. Vastsündinu fotosessiooniga tundub asi selge: see tehakse beebi esimestel elunädalatel. Esimest sünnipäeva on samuti raske maha magada – ees ootavad õhupallid, tort ja kreemi pidulik laialimäärimine mõlema käega. Mis jääb aga nende kahe fotosessiooni vahele?

Väga palju.

Esimese eluaasta jooksul muutub beebi hämmastava kiirusega. Täna õpib ta alles kindlalt pead hoidma, mõne kuu pärast istub juba ise ja uurib võõrast fotograafi tähelepaneliku pilguga. Veel veidi hiljem roomab ta pildistamisalalt minema kiiremini, kui täiskasvanud jõuavad öelda: „Vaata siia!”

Seepärast sõltub vastus küsimusele, millal beebit pildistada, sellest, milliseid hetki soovite jäädvustada. Iga vanus sobib fotosessiooniks, kuid pildid tulevad iga kord isemoodi.

Millal beebit pildistada: kas ideaalne vanus on üldse olemas?

Ühte ainsat õiget vanust ei ole. Fotosessiooni aega valides tasub vaadata peale kuude arvu ka seda, mida beebi juba oskab, milline on tema päevakava ning kui rahulikult ta uute inimeste ja kohtadega harjub.

Kaks sama vana last võivad stuudios käituda täiesti erinevalt. Üks kuuekuune beebi istub juba kindlalt ja naeratab laialt kõigile, kes talle kõristit näitavad. Teine eelistab toimuvat ema sülest jälgida ning leiab, et võõras peab tema naeratuse kõigepealt välja teenima.

Mõlemad variandid on täiesti tavapärased.

Beebi fotosessioon ei ole arenguetappide kontrolltöö. Laps ei pea oskama istuda, plaksutada, otse kaamerasse vaadata ega käsu peale naeratada. Viimane oskus ei tule alati välja isegi täiskasvanutel.

Pildistamisel lähtume beebist endast: tema iseloomust, tujust, harjumuspärastest liigutustest ning sellest, millises asendis tal parasjagu mugav on.

3–4-kuuse beebi fotosessioon

Mõeldes, millal beebit pildistada, tekib vanematel sageli küsimus, kas kolme-neljakuune laps on stuudiofotosessiooniks juba valmis.

Vastsündinuperiood on selleks ajaks läbi. Beebi on muutunud märksa aktiivsemaks, veedab rohkem aega ärkvel, jälgib vanemaid pilguga ning kingib neile oma esimesi teadlikke naeratusi. Samal ajal ei oska ta veel istuda ega suuda kaua ühes asendis püsida.

Fotograafi vaatenurgast on see veidi keerukam vanus. Mitte halb, vaid lihtsalt natuke nõudlikum.

Kolme-neljakuune beebi võib uuest keskkonnast kiiresti väsida. Ta ei pruugi veel iga mänguasja, heli või fotograafi hääle peale rõõmsalt reageerida. Mõnikord naeratab laps kodus hommikust õhtuni, kuid stuudios otsustab esmalt kogu olukorra põhjalikult üle vaadata. Seejärel jälgib ta mind pool tundi sellise ilmega, nagu oleks ta range ülemus, kes pole veel otsustanud, kas minu töö väärib heakskiitu.

Selles vanuses saab teha ilusaid pilte:

• selili lamavast beebist;
• kõhuli asendis;
• näost, kätest, jalgadest ja väikestest detailidest;
• ema või isa süles;
• koos vanemate ja vanemate õdede-vendadega;
• rahulikest hetkedest, mil pere lihtsalt omavahel suhtleb.

Kui beebi hoiab pead juba kindlalt, saab teha armsaid kõhuliolekupilte. Kui ta väsib kiiresti, ei ole vaja teda sundida. Vahetame asendit, teeme pausi või võtame ta vanema sülle.

Fotosessiooni eesmärk ei ole saada iga hinna eest pilti, mille jaoks laps peab olema talle ebamugavas või liiga keerulises asendis.

Kolme-neljakuuse beebi fotod tulevad sageli pehmed ja koduse tundega. Liikumist on vähem, kuid seda paremini jäävad pildile väikesed sõrmed, ümarad põsed, tõsised pilgud ja esimesed päris naeratused.

Kui vanemad küsivad, millal beebit pildistada, küsin mina vastu, kas nad soovivad jäädvustada just seda õrna ja veel väga beebilikku aega. Neljakuuselt saab fotosessiooni kenasti teha. Pildistamisvõimalusi on lihtsalt veidi vähem kui lapsel, kes juba iseseisvalt istub.

5–6-kuuse beebi fotosessioon

Pärast vastsündinufotosid valivad paljud vanemad järgmiseks pildistamiseks viienda või kuuenda elukuu. Kui mõtlete, millal beebit pildistada nii, et piltidele jääksid esimesed suured naeratused ja samal ajal veel pehmed beebijooned, on see väga hea aeg.

Selles vanuses valitseb laps oma keha juba märksa paremini. Ta püsib kõhuli olles kindlamalt, toetub kätele, pöörab ennast, haarab varvastest ning tunneb suurt huvi kõige vastu, mis tema ümber toimub. Paljud beebid naeravad rohkem ja vastavad aktiivselt täiskasvanute näoilmetele.

Pooleaastasel lapsel on alles tema armsad beebilikud jooned: ümarad põsed, väikesed voldikesed kätel ja jalgadel ning pilk, mis näeb maailma iga päev veidi uuena.

Pooleaastase beebiga saab pildistada:

• kõhuli portreesid;
• selili pilte, kus laps hoiab oma jalgu;
• fotosid väikestes korvides või pehmetel alustel;
• turvalise toetusega portreesid;
• kaadreid ema ja isa süles;
• ühiseid perepilte.

Mõni kuuekuune beebi proovib juba istuda. Siin kehtib väga lihtne põhimõte: fotosessioonil ei palu me lapsel teha midagi sellist, mida ta tavaliselt veel ise ei tee. Kui beebi ei istu iseseisvalt, ei ole vaja teda ilusa pildi nimel istuma sättida. Saame valida toetatud asendi või teha pildiseeria hoopis ilma istuvate portreedeta. Häid fotosid tuleb ikkagi piisavalt.

Pooleaastased lapsed reageerivad sageli väga elavalt erinevatele helidele. Vahel tekitab mõni täiesti tavaline hääl, mille peale kodus keegi kulmugi ei kergita, stuudios tohutu vaimustuse. Teinekord olen valmis pannud mänguasjad, kellukesed ja terve meelelahutusprogrammi, aga beebi leiab, et kõige huvitavam objekt stuudios on hoopis teki serv.

Kui te kaalute, millal beebit pildistada, et jäädvustada esimesed aktiivsed naeratused ja veel täiesti beebilik välimus, võib viies-kuues elukuu olla väga hea valik. Minul on fotosessiooniks plaan. Beebil on tavaliselt samuti oma plaan. Enamasti töötame tema oma järgi.

7–9-kuuse beebi fotosessioon

Kui minult küsitakse, millal beebit pildistada nii, et ühe fotosessiooni jooksul saaks võimalikult palju erinevaid portreesid, pakun sageli vanuseks seitse kuni üheksa kuud.

Paljud lapsed oskavad selleks ajaks juba iseseisvalt istuda. Nad suhtlevad aktiivselt täiskasvanutega, sirutavad käsi mänguasjade poole, naeravad, plaksutavad ja uurivad huviga nii riideid kui ka dekoratsioone. Nende tähelepanu on lihtsam köita ning riiete vahetamine läheb sageli rahulikumalt.

See ei tähenda, et beebi vaataks terve fotosessiooni vältel kaamerasse ja naerataks. Mõnikord lähebki nii. Mõnikord naeratab ta esimesed kümme minutit, järgmised kümme proovib dekoratiivset kuubikut ära süüa ning siis avastab oma sokid ja unustab kõik muu. Ka need hetked näevad fotodel suurepärased välja.

Kui beebi istub kindlalt, saab kasutada rohkem rõivaid, taustu ja pildistamisalasid. Hästi õnnestuvad:

• klassikalised istuvad portreed;
• kõhuliolekupildid;
• fotod lemmikmänguasjaga;
• lähiportreed;
• emotsionaalsed pildiseeriad vanematega;
• fotod õdede ja vendadega;
• mitu erinevat riietust ja pildistamisala.

Kui otsustamisel, millal beebit pildistada, on tähtis lapse iseloomu jäädvustamine, on kaheksa-üheksa kuud eriti huvitav aeg. Selleks vanuseks on tema isiklikud reaktsioonid juba hästi näha. Üks beebi liitub kohe mänguga ja naerab kaasa. Teine jälgib tähelepanelikult iga stuudios viibivat inimest. Kolmas on veendunud, et fotosessiooni kõige õigem koht on ema süles ja mitte sentimeetritki kaugemal.

Ma ei püüa muuta kõiki lapsi ühtemoodi naeratavateks modellideks. Tõsised portreed võivad olla sama ilusad kui rõõmsad pildid. Sageli tunnevad vanemad just neis ära oma lapse kõige tuttavama näoilme.

Lauset „Tavaliselt ta küll naeratab kogu aeg” kuulen stuudios päris sageli.

Enamasti tuleb naeratus mõne aja pärast tõesti. Beebi jõuab ruumiga harjuda, saab aru, et midagi kahtlast ei toimu, ning annab fotograafile loa tööd jätkata.

Mis saab siis, kui üheksakuune beebi veel ei istu?

Ainuüksi selle pärast ei pea fotosessiooni edasi lükkama. Lapsed arenevad erinevas tempos. Mõni hakkab varem istuma, teine hiljem. Ilusate fotode saamiseks ei pea beebi tingimata iseseisvalt istuma.

Saame teda pildistada kõhuli, selili, vanemate süles, toetatud poolistuvas asendis või mõnes muus talle mugavas asendis.

Stuudios lähtume alati lapse tegelikest oskustest. Teda ei ole vaja hoida ebakindlas asendis ega sättida istuma enne, kui ta selleks valmis on.

Vanematel tasub enne fotosessiooni rääkida, mida beebi juba oskab. Näiteks:

Ta püsib kõhuli väga hästi, aga väsib üsna kiiresti.

Või:

Ta istub veel ainult toega, aga talle meeldib väga ema põlvedel seista.

Selline info aitab mul sobivad pildistamisalad ja asendid varem läbi mõelda ning mitte kulutada stuudios aega variantidele, mis lapsele veel ei sobi.

10–11-kuuse beebi fotosessioon

Kui mõelda, millal beebit pildistada vahetult enne esimest sünnipäeva, tuleb arvestada sellega, et kümne-üheteistkümnekuuse lapse fotosessioon on juba palju liikuvam.

Selles vanuses võib beebi väga kiiresti roomata, toe najal püsti tõusta ja esimesi samme proovida. Ta teab täpselt, kus on ema, kuhu pandi huvitav mänguasi ning millises suunas tuleb liikuda, et ettevalmistatud pildistamisalalt lahkuda.

Fotograafi töö hakkab sel hetkel veidi sporti meenutama. Tuleb jõuda riideid kohendada, lapse tähelepanu köita, pilt teha ja beebi kinni püüda enne, kui ta asub valgusstatiivi lähemalt uurima.

Vanemad saavad samuti liikumist nautida: toovad väikese seikleja tagasi, mängivad temaga ja aitavad tema tähelepanu juhtida.

Sellised fotosessioonid tulevad väga elavad.

Pikkade poseeritud portreede asemel jääb piltidele rohkem liikumist:

• beebi roomab ema juurde;
• tõuseb toe najal püsti;
• naerab koos isaga;
• püüab peast mütsi ära võtta;
• uurib oma varbaid;
• lahkub kaadrist näoga, nagu oleks tema tööpäev selleks korraks lõppenud.

Kümne-üheteistkümnekuuse lapse iseloom on juba selgelt näha. Mõni armastab tähelepanu ja lööb kõiges rõõmuga kaasa. Teine vajab rahulikult harjumiseks rohkem aega. Mõni tunneb ennast stuudios kohe vabalt, mõni soovib alguses ema või isa läheduses olla.

Selles vanuses tasub fotosessioon planeerida ajale, mil laps on puhanud. Pärast und on tal tavaliselt lihtsam mängida, riideid vahetada ja uue keskkonnaga kohaneda.

Kas oodata esimese sünnipäevani?

Küsimus, millal beebit pildistada, kerkib sageli uuesti üles esimese sünnipäeva lähenedes. Vanemad kaaluvad, kas teha tavaline fotosessioon kümne-üheteistkümnekuuselt või oodata veidi ja valida Cake Smash.

Need on kaks erinevat tüüpi fotosessiooni.

Tavalisel beebi fotosessioonil on põhirõhk portreedel. Saame valida mitu komplekti riideid, kasutada erinevaid taustu ning teha pilte koos vanemate või õdede-vendadega.

Cake Smash on seotud esimese sünnipäevaga. Pildiseerial on pidulikum meeleolu: õhupallid, tort, dekoratsioonid ja soovi korral pärast tordi söömist väike vann.

Cake Smash ei tähenda ainult fotosid lapsest, kes on pealaest jalatallani kreemiga kaetud. Minu stuudios algab selline fotosessioon tavaliselt klassikaliste portreedega. Esmalt pildistame sünnipäevalast puhta riietusega, teeme perepilte ja fotosid õhupallidega. Tort tuleb mängu hiljem.

Nii saavad vanemad ühe fotosessiooni jooksul nii rahulikud portreed kui ka lõbusa sünnipäevaseeria.

Valik sõltub sellest, milliseid pilte soovite. Rahulikuma portreefotosessiooni jaoks sobib tavaline beebi pildistamine. Kui soovite tähistada esimest sünnipäeva ja lisada piltidele rohkem vallatuid emotsioone, sobib Cake Smash.

Millises vanuses saab kõige rohkem erinevaid fotosid?

Küsimusele, millal beebit pildistada, et saada võimalikult mitmekesine galerii, võib vastata nii: kõige rohkem võimalusi tekib sageli pärast seda, kui laps oskab iseseisvalt istuda.

Saame vahetada riideid, kasutada mitut tausta ning pildistada last eri asendites. Ta suudab kauem tähelepanu hoida ja suhtleb täiskasvanutega aktiivsemalt.

Piltide mitmekesisus ei ole siiski ainus põhjus fotosessioonile tulla.

Nelja kuu vanuselt saab jäädvustada esimesed teadlikud naeratused ja väikesed sõrmed. Pooleaastaselt ümarad põsed ning katsed oma varvastest kinni haarata. Üheksakuuselt kindla istumise, uudishimu ja naljakad reaktsioonid. Üheteistkümnekuuselt liikumise, iseloomu ja esimesed katsed fotograafi juurest uutele seiklustele lahkuda.

Pole olemas vanust, mil beebi oleks pildistamiseks „veel liiga vähe huvitav”.

Mis saab siis, kui laps võõrastele ei naerata?

Esimestel sekunditel ei olegi vaja naeratust oodata.

Stuudio on lapse jaoks uus koht. Siin on teistsugune valgus, võõrad esemed ning suure kaameraga inimene, kes teeb arusaamatuid hääli. Mõni laps vajab harjumiseks mõne minuti, teine veidi rohkem aega.

Ma ei alusta fotosessiooni tavaliselt sellega, et üritan beebit kohe iga hinna eest naerma ajada. Esmalt saab ta rahulikult ringi vaadata, olla ema või isa süles ning minuga omas tempos tuttavaks saada.

Vahel tuleb esimene naeratus viie minuti pärast. Vahel kahekümne minuti pärast. Mõni laps jääb pea kogu fotosessiooniks tõsiseks, kuid vaatab samal ajal väga tähelepanelikult kaamerasse.

Ka sellised fotod on ilusad.

Kõik lapsed ei pea pildil laginal naerma. Tõsine pilk, kerge üllatus või ilme „ma veel mõtlen, kas sa mulle meeldid” näitavad samuti lapse päris iseloomu.

Võite kaasa võtta mõne beebile tuttava mänguasja. See ei pea olema kõige ilusam ega pildile kõige paremini sobiv. Vana lemmikkõristi töötab lapse tähelepanu püüdmisel sageli paremini kui terve stuudiotäis uut rekvisiiti.

Kuidas valida fotosessiooniks sobiv kellaaeg?

Otsustades, millal beebit pildistada, tasub mõelda peale vanuse ka kellaajale. Väikese lapse puhul mõjutab tema enesetunnet tavapärane päevakava sageli rohkem kui kuupäev kalendris.

Kui vanus on valitud, tuleb leida päevast see hetk, mil beebi on tavaliselt ärkvel ja heas tujus. Kõige paremini sobib sageli aeg pärast und ja söömist.

Fotosessiooni ei tasu planeerida lapse tavapärase uneajale lootuses, et „küll ta selle ühe korra vastu peab”. Võib-olla peabki. Ent inimest, kes tahtis väga magada, kuid sattus selle asemel ilusatesse riietesse ja stuudiovalguse ette, pole lihtne pildistada üheski vanuses.

Lapse päevakava ei ole vaja fotosessiooni pärast täielikult ümber teha. Palju kasulikum on mulle varem öelda, mis ajal ta tavaliselt magab ja kui kaua suudab rahulikult ärkvel olla.

Väikesed muudatused on loomulikud. Sõit, uus koht ja värsked muljed võivad tavapärast graafikut veidi mõjutada. Stuudios jääb alati aega söömiseks, riiete vahetamiseks ja puhkepausiks.

Kas beebile tuleb palju riideid kaasa võtta?

Beebi fotosessiooniks piisab tavaliselt kahest-kolmest hästi valitud komplektist.

Stuudios on beebidele olemas rõivad, täpselt nagu vastsündinute fotosessiooni puhul. Valin riided eelnevalt pildistamisalade järgi, et värvid, kangad ja väikesed detailid omavahel kenasti sobiksid.

Vanematel ei ole vaja lapse jaoks eraldi kohvrit pakkida. Suur riidevalik tundub hea mõttena hetkeni, mil tuleb valida kaheteistkümne bodi, kaheksa paari pükste ja nelja peaaegu ühesuguse särgi vahel. Beebi on selleks ajaks jõudnud väsida juba esimesest riiete vahetamisest.

Perepiltide jaoks piisab, kui vanemad võtavad kaasa enda rõivad. Kõige parem on valida ühtses värvigammas riided, kuid kõiki ei ole vaja täiesti ühtemoodi riidesse panna.

Kui soovite beebit pildistada tema enda riietes, sobib ka see. Kaasa võib võtta lemmikkostüümi, kingituseks saadud kleidi või mõne erilise tähendusega eseme. Eelistada tasub rahulikke toone, pehmeid kangaid ning riideid, millel ei ole suuri tekste, logosid ega väga erksaid pilte. Rõivad peaksid olema paraja suurusega ega tohiks liikumist segada. Liiga suured riided võivad katta nägu ja käsi, liiga kitsad aga jätta nahale jälgi ning muuta lapse tuju.

Enne fotosessiooni võite saata mulle valitud riietest pildi. Nii saan öelda, kas need sobivad ettevalmistatud pildistamisalaga ja millega neid kõige paremini kokku panna.

Mida stuudiosse kaasa võtta?

Kaasa tasub pakkida beebi tavapärased asjad: mähkmed, niisked salvrätikud, toit, vesi, lutt, lemmikmänguasi ja varuriided.

Lemmikmänguasi ei ole vajalik ainult foto jaoks. Tuttav ese aitab uues kohas lapse tähelepanu köita ja annab talle turvatunnet.

Varuriided tunduvad üleliigsed täpselt esimese ootamatu juhtumini. Beebidel on väga hea ajastus – midagi juhtub tavaliselt kohe pärast seda, kui vanemad ütlevad: „Varuriideid meil kindlasti vaja ei lähe.”

Millal beebit pildistada – millal on siis kõige parem aeg?

Siis, kui soovite jäädvustada teda täpselt sellisena, nagu ta praegu on.

Pole vaja oodata, kuni laps õpib istuma, kõndima või kõigile võõrastele naeratama. Igas vanuses on omad liigutused, ilmed ja hetked.

Nelja kuu vanuselt on fotosessioon rahulikum ja õrnem. Pooleaastaselt tuleb juurde rohkem naeratusi ja huvi ümbritseva vastu. Seitsme-üheksa kuu vanuselt saab teha mitmekesisemaid portreesid. Esimese sünnipäeva lähenedes on piltidel rohkem liikumist ja lapse iseloom tuleb veel selgemalt esile.

Mõne kuu pärast on beebi juba teistsugune. Mõni tuttav liigutus kaob, näoilmed muutuvad ja asemele tulevad uued oskused.

Vanematele tundub, et kõik jääb niigi meelde: kuidas laps oma sõrmi hoidis, nina kirtsutas või võõraid inimesi tõsise pilguga uuris. Aja jooksul jääb mällu pigem üldine tunne. Fotod toovad tagasi detailid.

Just nende väikeste detailide pärast tasub beebit pildistada mitte ainult esimestel elunädalatel ja esimesel sünnipäeval, vaid ka kõigil neil kiirelt mööduvatel kuudel, mis jäävad nende kahe suure sündmuse vahele.

Uuri lähemalt beebi pildistamise kohta LasteFoto.ee stuudios